Uus jahiseadus suurendab maaomanike õigusi jahinduses
25. aprillil võttis Riigikogu vastu uue jahiseaduse, mis võrreldes varasema jahiseadusega suurendab
maaomanike õigusi jahinduses, ning 16. mail avaldati see Riigi Teatajas. Võrreldes
kehtiva õigusega seab uus jahiseadus alused jahimeeste ja maaomanike lepinguliste
suhete tekkimisele (st et hakatakse kokku leppima, mis tingimustel, kuidas ja millal
jahipidamine toimub) ning näeb ette ulukikahjustustega seonduva kahju
hüvitamise.
Muudatuste ajend
Uut jahiseadust on ette valmistatud juba alates
2008. aastast. Muudatuste ajendiks on asjaolu,
et varasema jahiseaduse rakendamisel ilmnes mitmed konflikte maaomanike ja
jahimeeste vahel. Vaidlused puudutasid peamiselt omandiõiguse küsimusi, kuna praeguseni oli jahindus valdkond, kus
eraomanikul puudus õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit
kasutatakse. Lisaks on probleemid tekkinud seoses
sellega, et riik moodustas jahipiirkonnad ning jahimaade kasutamise eest maksti
tasu riigieelarvesse. Samaaegselt tuli aga maaomanikul kanda 100%liselt ulukite
poolt metsa- ja põllumajanduslikule tegevusele tekitatud kahju ning maaomanike
õigused rääkida kaasa ulukite arvukuse reguleerimisel olid piiratud. Sellest
tulenevalt on maaomanikud soovinud võrreldes kehtiva õigusega suurendada
maaomanikele kuuluvaid õigusi jahinduses, sh õigust jahipiirkondade määramises.
Jahipiirkonna kasutamine
Ehkki maaomanikud
on soovinud jahipiirkondade moodustamise
õigust, siis uue jahiseadusega seda neile ei võimaldatud – praegused jahipiirkonnad säilivad. Küll aga antakse maaomanikule õigus algatada
jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine, ent üksnes juhul, kui seda nõuavad vähemalt 51% jahipiirkonda jäävate kinnisasjade ja 51% jahimaa
omanikest.
Samuti
jäeti jahipiirkonna
kasutusõiguse luba jätkuvalt tähtajaliseks (sarnaselt varasemale kehtivusega 10
aastat), ehkki jahiseaduse eelnõuga taheti muuta see tähtajatuks. Seletuskirjast
nähtuvalt oli tähtajalise loa kehtestamise ajendiks asjaolu, et tähtajatu luba
ei motiveeri jahipiirkonna kasutajaid piisavalt maaomanike huvidega arvestama.
Lepingulised suhtes maaomanike ja jahimeeste
vahel ning kahju hüvitamine
Uue jahiseaduse
kohaselt tuleb jahimehel edaspidi sõlmida maaomanikuga leping tema kinnisasjal jahipidamiseks, välja arvatud kui
tegemist on piiramata või tähistamata alaga, ent ka sellisel juhul säilib
maaomanikul õigus keelata oma maal jahipidamine.
Lisaks on uue jahiseadusega nähtud ette ulukikahjustustega seonduv kahju hüvitamine. Kahju hüvitamises
tuleb üldjuhul kokku leppida jahimehe ja maaomaniku vahel sõlmitavas lepingus,
ent lisaks on ette nähtud uluksõraliste
(põdra, punahirve, metskitse
ja metssea) tekitatud kahju osaline
hüvitamine jahimeeste poolt ka juhul, kui maaomanikul ja jahimeestel ei
õnnestu sõlmida kokkulepet uluksõraliste tekitatud kahju hüvitamiseks. Samas
tekib sellisel juhul maaomanikul nõudeõigus vaid juhul, kui ta on jahipiirkonna
kasutajat eelnevalt teavitanud võimalikest kahjustuskohtadest. Sellega seoses
saavad jahimehed lisaks ulukite ohjamisele potentsiaalsetes kahjustuskohtades
planeerida võimalike kahjunõuete ulatust ning ennetavalt koguda vahendeid uue
jahiseaduse alusel loodavasse reservfondi. Samas ei pea jahipiirkonna kasutaja kahju
hüvitama, kui maaomanik on kirjalikult keelanud jahipidamise oma kinnisasjal.
Uue jahiseadusega nähakse ette metsaomanikele kahjustuste
kompenseerimiseks reservfondi loomine, mis aitab tagada ulukikahjustustega
seonduva kahju hüvitamise elluviimise. Fondi vahendid kogutakse jahimeestelt (nt maksed, toetused, muu tulu näol),
ent lisaks jahimeeste rahalisele panusele on jahimeestel võimalik 30% ulatuses
taotleda toetust ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.
Vibujahi legaliseerimine
Ühe uue põhimõttelise muudatusena otsustati hakata
lubama seni keelatud vibujahti. Sellega
seoses kehtestati ka nõuded jahivibule, selle kasutamisele. Vibujaht on lubatud
üksnes väikeulukitele jahipidamisel. Jahipidamiseks ei või kasutada igasugust
vibu, vaid üksnes sportvibu tõmbejõuga 20 kuni 45 kilogrammi, mida
kasutatakse jahipidamisel ja millele on kantud ilmastikukindlalt jahivibu
kasutaja jahitunnistuse number. Samuti on seotud nõuded vibunooltele. Vibujahi
pidamiseks on vaja omada laskekatse tunnistust – laskekatse korraldamise
nõuded kavatsetakse sätestada
jahieeskirjas, mille eelnõu on esitatud ka ministeeriumidevahelisele
kooskõlastusringile Eelnõude infosüsteemis. Vibujahi laskekatse tunnistuseta
jahipidamine on jahiseaduse kohaselt karistatav.
Jahinõukogude
moodustamine
Veel üheks
oluliseks muudatuseks on maakondadesse jahindusnõukogude
moodustamine, kuhu kuuluvad nii jahimehed kui
ka maaomanike esindajad. Nõukogu pädevuses on riigile ettepanekute tegemine
jahimaade jaotamisega seonduvalt ning uluksõraliste küttimispõhimõtete (sh
küttimismahu ja -struktuuri osas) kokkuleppimine, aga ka seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa
kehtivuse pikendamise kohta. Ka see muudatus
peaks maaomanikele jahipidamise osas enam sõnaõigust andma.
Veel mõningaid muudatusi
Lisaks sisaldab uus jahiseaduse eelnõu mitmeid muid muudatusi kehtiva
õigusega võrreldes. Näiteks lisatakse suurulukite nimekirja uus jahiuluk – hallhüljes; edaspidi
võib kasutada kinni püütud väikeuluki surmamiseks püstolit või revolvrit;
pikendatakse jahitunnistuse kehtivusaega kümne aastani (kehtivas seaduses 5
aastat); maaomanikule annab väikeuluki küttimise loa jahipiirkonna kasutaja, mitte
Keskkonnaamet; jahipiirkonna kasutamise tasu asendatakse madalama jahimehe
aastamaksuga.
Täpsemad nõuded jahipidamisele sätestatakse uuendatud jahieeskirjas, mille
eelnõu on samuti avalikustatud (vt uudist).
Seadus jõustub 1. juunil 2013. a.
Uue jahiseaduse tekst Riigi Teatajas
Uue jahiseaduse eelnõu tekst ja seletuskiri
Riigikogu kodulehel
KÕKi
2010. a juunikuu uudiskirja uudis eelnõu kontseptsiooni kohta
KÕKi 2012. a septembrikuu uudiskirja uudis ministeeriumitele
kooskõlastamiseks esitatud eelnõu kohta
KÕKi 2013. a jaanuarikuu uudiskirja uudis eelnõu menetlusse Riigikogus
võtmise kohta
|